Barnkonventionen på lulesamiska

Álggo

Konvensjåvnnårijka,

maj vuojnno l, prinsihpaj milta ma li diededum Aktidum nasjåvnåj biejadusán, almasjmátto gájkka sebrulattjajn luondulasj árvvogisvuoda dåhkkidimev ja sijá avtalágásj doadjemahtes riektá li vuodo friddjavuohtaj, rievtukvuohtaj ja ráffáj väráldin,

ma ájttsisi Aktidum nasjåvnåj álmmuga biejadusán ådåsis li duodastam ietjasa vissesvuodav vuodo ulmutjij riektájda ja li mierredum åvdedit sosiálalasj åvddånimijt ja buorep viessomvidjurijt stuorap friddjavuodan,

ma dåhkkidi Aktidum nasjåvnå gájkkásasj guládisán ulmutjij riektáj birra ja rijkajgasskasasj konvensjåvnåjn ulmutjij riektáj birra diededam ja lihtudam juohkkahattjan la riektá gájkka friddja- ja rievtesvuodajda ma danna li diededum, váni juoŋgalágásj sieradime dagi, nåv gåk ulmusjtjärdda, lijkke, sjiervve, giella, jáhkkudahka, politijkalasj jali ietjá vuojnno, rijkalasj jali sosiálalasj duohke, åbmudahka, máddo jali sajádahka ietján,

ma mujttádi Aktidum nasjåvnå gájkkásasj guládusán ulmutji riektáj birra li diehtusin dahkam mánájn li riektá sierralágásj huksuj ja doarjjaj,

ma li vissása fuolkke, vuodo avtadahkan sebrudagán ja luondulasj birás dan sebrulattjaj ja sierraláhkáj mánáj åvddånibmáj ja buoremussaj, bierri vattedum dárbulasj suojev ja dårjav vaj ållåsit máhttá åvdåsvásstádusáv válldet sebrudagás,

ma dåhkkidi mánná, máhttá jåvsådit suv iesjvuoge ålles ja buorrelágásj åvddånibmáj, bierri badjánit fuolkkebirrasin, vuorbijn, gieresvuodajn ja dádjadusájn,

maj vuojnno l mánná ållåsit bierri gárveduvvat iesjrádálasj iellemij sebrudagán ja bajeduvvat ideálaj milta ma li diededum Aktidum nasjåvnåj biejadusán, ja sierraláhkáj ráfe, árvvogisvuoda, såbadahkesvuoda, friddjavuoda, avtalágásjvuoda, ja solidaritehta vuojnon,

ma ájttsisi dárbbo l mánnáj vaddet sierralágásj huvsov la mierredum Genèvadeklarasjåvnån 1924 jagen máná riektáj birra ja deklarasjåvnån máná riektáj birra, mij dåhkkiduváj alemustjåhkanimes basádismáno 20.b. 1959, ja dåhkkiduváj gájkkásasj guládisán ulmutjijriektáj birra, rijkajgasskasasj konvensjåvnån viesájdiddje ja politijkalasj riektáj birra (sierraláhkáj 23 ja 24 artihkkala), rijkajgasskasasj konvensjåvnån ekonomalsj, sosiálalasj ja kultuvralasj riektáj birra (sierraláhkáj 10 artihkal) ja biejadusájn ja anoduvvam ássjetjállagijn fáhkkaorganajda ja rijkajgasskasasj organisasjåvnåjda ma barggi mánáj buoremussaj,

ma ájttsisi nåv gåk la diededum deklarasjåvnån máná riektáj birra, ”mánná suv fysalasj ja sykalasj nuorravuoda diehti dárbaj sierralágásj suojev ja sierralágásj huvsov mij sisanet gávnas riektálasj suojev, goappátjagá åvddål ja riegádime maŋŋela”,

ma mujttádi njuolgadusáj birra deklarasjåvnån sosiálalasj ja riektálasj prinsihpaj birra mánáj suoje ja huvso gáktuj, sierraláhkáj rijkalasj ja rijkajgasskasasj biedjam biebbmofuolken ja adopsjåvnå gáktuj; Aktidum nasjåvnåj vuollemierrestandardnjuolgadusá riektásav ásadimen nuorravuohtabahadagá hárráj (Pekingnjuolgadusá) ja deklarasjåvnnå nissunij ja mánáj suoje birra hiedevidjurijn ja doaroj,

ma dåhkkidi gájkka rijkajn väráldin gávnnuji máná gudi viessu ihkeven vájves vidjurijn ja dakkir máná rávkki sierralágásj tjalmostahttemav,

ma vieledi juohkka álmmuga árbbedábij ja kultuvralasj árvoj ájnasvuohtaj máná suoje ja buorre åvddånime gáktuj,

ma dåhkkidi rijkalasj aktijbargo árvov buoredittjat mánáj viessomvidjurijt juohkka rijkan, sierraláhkáj åvddånimrijkajn,

li lihtudam tjuovvo:

1 OASSE

1 Artihkal

Dán konvensjåvnån la mánájn miejnnidum juohkka ulmusj gut la nuorap gå 18 jage, jus mánná ij sjatta mindik åvdebut dan lágá milta mij la fámon mánnáj.

2 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka galggi roaddot ja vissesmuvvamav vaddet juohkka mánáv sijá jurisdiksjåvnån riektájt ma li diededum dán konvensjåvnån váni juoŋgalágásj juogadisá dagi, juska vil máná jali suv äjgádij jali sujttoaddne ulmustjärdda, lijkke, sjiervve, giella, jáhkkudahka, politijkalasj jali ietjá vuojnno, rijkalasj, álmmuktjerdak jali sosiálalasj máddo, åbmudahka, sáhtusvuohta, máddo jali vidjura ietján.
2. Konvensjåvnnårijka galggi álgadit gávnas biedjamdagojt nannitjit mánná suoddjiduvvá nuppástime gájklágásj tjerdajda jali ruosskimij äjgádi, sujttoaddnij jali fuolkkesebrulattjaj vidjura, dåjma, moalgedum vuojnoj jali jáhkkudagá diehti.

3 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka galggi roaddot ja vissesmuvvamav vaddet juohkka mánáv sijá jurisdiksjåvnån riektájt ma li diededum dán konvensjåvnån váni juoŋgalágásj juogadisá dagi, juska vil máná jali suv äjgádij jali sujttoaddne ulmustjärdda, lijkke, sjiervve, giella, jáhkkudahka, politijkalasj jali ietjá vuojnno, rijkalasj, álmmuktjerdak jali sosiálalasj máddo, åbmudahka, sáhtusvuohta, máddo jali vidjura ietján.
2. Konvensjåvnnårijka galggi álgadit gávnas biedjamdagojt nannitjit mánná suoddjiduvvá nuppástime gájklágásj tjerdajda jali ruosskimij äjgádi, sujttoaddnij jali fuolkkesebrulattjaj vidjura, dåjma, moalgedum vuojnoj jali jáhkkudagá diehti.

3 Artihkal

1. Gájkka biedjamdagojn ma guosski mánnáj, ihka dal li almulasj jali priváhtta rádálasjvuohtainstitusjåvnåjs, duobbmoståvlåjs, tjuottjudus fábmudagájs jali láhkaásadim orgánajs álgadum, galggá máná buoremus åvdemusán årrot.
2. Konvensjåvnnårijka ietjasa välggogissan dahki mánnáj vissesmuvvamav vaddet dakkir suojev ja dakkir huvsov mij la dárbulasj suv rádálasjvuohtaj, riektáj ja välggogisvuodaj gákttuj ma gulluji suv äjgadijda, sujttoaddnáj jali ietjá ulmutjijda gejn la lágálasj åvdsvásstádus mánás, ja galggi dán måkkåj gájkka gávnas láhkaásadim- ja tjuottjudus biedjamdagojt álgadit.
3. Konvensjåvnnårijka galggi nannit institusjåvnå, virge ja ásadusá ma åvdåsvásstádusáv válldi máná sujtos jali suojes miededum fábmudagájs dievddi mierredum njuolgadusájt, sierraláhkáj sihkarvuoda, varresvuoda, barggij lågo ja máhttudagá ja miededum gähtjo gáktuj.

4 Artihkal

Konvensjåvnnårijka galggi gájkka gávnas láhkaásadim-, tjuottjudus ja ietjá biedjamdagojt álgadit tjadádittjat riektájt ma li dán konvensjåvnån dåhkkidum. Ekonomalasj, sosiálalasj ja kultuvralasj riektáj hárráj konvensjåvnnårijka galggi dakkir biedjamdagojt álgadit sijá ålediddje luohkoj ávkkimijn rahtjat, ja jus la dárbulasj, rijkajgasskasasj aktijbargo rájáj sinna.

5 Artihkal

Konvensjåvnnårijka galggi roaddot åvdåsvásstádusáv ja riektájt ja välggogisvuodajt ma äjgádijda gulluji jali gå l gávnas, vijdedum fuolke sebrulattja jali aktisasjvuohta bájkálasj dábe milta, sujttoaddne jali ietjá ulmutja gejn li láhkálasj åvdåsvásstádus mánás nåvti mij li máná vaddása aktan ájdan åvddånime milta. Galggi vaddet gávnas bagádusájt gå mánná riektájt dåjmat ma li dåhkkidum dán konvensjåvnån.

6 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka dåhkkidi juohkka mánán la iellemij luondulasj rievtesvuohta.
2. Konvensjåvnnårijka galggi dahkat majt máhtti nannitjit máná viessomav ja åvddånimev.

7 Artihkal

1. Mánná galggá registardum dalágá riegadime maŋŋel ja mánán galggá riektá nammaj riegádime rajes, riektá åttjudit viesájdimvuodav ja guhkás máhttelis, riektá diedojt oadtjot suv äjgádij birra ja sunnus sujttiduvvat.
2. Konvensjåvnnårijka galggi nannit dáj riektáj tjadádimev sijá rijkalasj láhkaásadime milta ja sijá välggogisvuodajt anoduvvam rijkajgasskasasj ássjetjállagij milta dán guovlon, sierraláhkáj ássjijn gå mánná ietjań luluj rijkadagá.

8 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka ietjasa välggogissan dahki roaddotmáná riektáv ietjas identitehtav bisodit, mij sisanet viesájdimvuodav, namáv ja fuolkkevidjurijt nåv gåk dá lágan li dåhkkidum, váni lágadis segadusájn.
2. Jus mánná lágadagi suv identitehtas oasev jali ållåsit la váldedum, de konvensjåvnnårijka galggi vaddet vuogas dårjav ja suojev ulmijn ruvvaláhkáj máná identitehtav tjuottjeldit.

9 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka galggi nannit vaj mánná ij sieraduvvá suv äjgádijs sijá sidoda vuosstij ietján gå daj ássjijn gå miededum fábmudagá, ma li riektálasj gähttjalime vuolen, anoduvvam lága ja anoduvvam dahkotjerda milta, gávnni dakkir sieradibme l dárbulasj máná buoremussaj. Dakkir märrádus dávk lisj dárbulasj sierralagásj ássjen, buojkulvissan máná illastuvvamin jali sujtodibme äjgádijs jali gå äjgáda viessoba sieradum ja mierreduvvat hähttu máná årromsaje gáktuj.
2. Dahkotjerdajn 1 tjuoggá milta dán artihkkalin galggi gájkka oassebiele vatteduvvat máhttelisvuodav säbrrat dahkotjerdan ja åvddånbuktet sijá vuojnojt.
3. Konvensjåvnnårijka galggi roaddot riektáv mánnáj gut la sieradum nuppes jali goappásj äjgádijs dájvvalakkoj anodit persåvnålasj gasskavuodav ja njuolgga aktavuodav goappásj äjgádij, ietján gå l hieredis máná buoremussaj.
4. Gå dakkir sieradibme l biedjamdagoj tjuovos majt konvensjåvnnårijka l álgadam buojkulvissan friddjavuohtaválldem, fáŋŋim, rijkas vuojedibme, rijkas naggidibme jali jábmem (sisanet jábmem juska vil oarre gå ulmusj la friddjavuohtaváldedum) nuppe jali goappásj äjgadij jali mánná vuosstáj, de galggá konvensjåvnnårijka rávkalvisá baktu vaddet äjgádijda, mánnáj jali jus la gávnas, fuolke ietjá sebrulattjaj ájnnasamos diedojt gáhtom fuolkkesebrulattjaj årudagá birra, jus diedoj vaddem luluj vádálasj mánnáj. Konvensjåvnnårijka galggi vil nannit dakkir rávkalvis ij buvte negatijvalasj tjuovvusijt ulmutjij/ ulmutjijda gejda guosská.

10 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijkaj välggogisvuodaj milta 9 artihkkala,1 tjuoggá vuollelin, galggi åtsålvisá mánás jali suv äjgádijs konvensjåvnnårijkkaj sisi mannat jali guodet konvensjåvnnårijkav fuolkkeaktidibmáj giehtadaláduvvat, positijvalattjat, humanalattjat ja jåhtelit konvensjåvnnårijkajs. Konvensjåvnnårijka galggi vil nannit dakkir rávkalvis ij buvte negatijvalasj båhtusijt åhttsijda ja sijá fuolke sebrulattjajda.
2. Mánán gen äjgáda årru umasslágásj rijkajn galggá riektá, ietján gå vuorjjáj, dájvvalakkoj anodit persåvnålasj gasskavuodav ja njuolgga aktavuodav goappásj äjgádij. Konvensjåvnnårijka galggi dán måkkåj ja sijá välggogisvuodaj milta 9. artihkkalin1.tjuoggá vuollelin, roaddot máná ja suv äjgádij riektáv guodet akta makkir rijkav, sisanet aj ietjas rijkav, ja sisi mannat ietjas rijkkaj. Riektá guodet rijkav galggá årrot val dakkir gártjodusájs nággidum ma li lágán nanostuvvam ja ma li dárbulattja suoddjitjit rijkalasj sihkarvuodav, gájkkásasj årnigav (ordre public), álmmukvarresvuodav jali gájkkásasj viessomvuogev jali ietjá ulmutjij friddja-ja rievtesvuoda ja ma li aktidum iehtjadij dán konvensjåvnån dåhkkidum riektá.

11 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka galggi álgadit biedjamdagojt vuosteldittjat mánáj loabedis ieritdoalvvomav ja bissánimev ålggorijkan.
2. Konvensjåvnnårijka galggi dán måhkkåj åvdedit bilateralalasj jali multilateralalasj lihtudimijt jali säbrram lihtudimijda ma juo gávnnuji.

12 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka galggi vissesmuvvamav vaddet mánáv gut la åttjudime ietjas vuojnojt riektáv friddja åvddåjbuktet dajt gájkka ássjijn ma mánnáj guosski, ja máná vuojno galggi vattedum árvov máná álldara ja láddama gáktuj.
2. Dán måhkkåj mánná galggá sierraláhkáj vatteduvvat máhttelisvuodav guláduvvat, juogu de njuolgga jali åvdåstiddje jali gávnas orgána baktu ja dan láhkáj mij la hiebadum rijkalasj láhkaásadime proseduvrranjuolgadusájda, gájkka duobbmoståvllå- ja tjuottjudus dahkamustjerdajn ma mánnáj guosski.

13 Artihkal

1. Mánán galggá riektá årrot moalggemfriddjavuohtaj. Riektá sisanet friddjavuodav juska rijkadájvalasj rájá åhtsåt, duosstot ja gájklágásj diedojt ja ájádusájt hádjet, ságastimen, tjálálattjat jali prienntimin, dájdulasj hámen jali ietjá åvddåjbuktemnävoj baktu majt mánná vállji.
2. Dán riektá dåjmadibme oadtju gierddat muhtem gartjodusájt dåssjå val dakkira ma li tjáledum lágan ja ma li dárbulattja.
   
   (a) roaddotjit ietjá ulmutjij riektájt jali gudnev jali
   
   (b) suoddjitjit rijkalasj sihkarvuodav, gájkkásasj årnigav (ordre puplic) jali álmmukvarresvuodav jali gájkkásasj viessomvuogev.

14 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka galggi roaddot máná riektáv ájádallamfriddjavuohtaj, oamedåbddofriddjavuohtaj ja jáhkkudakfriddjavuohtaj.
2. Konvensjåvnnårijka galggi roaddot äjgádij ja máhttelis, sujttoaddne riektájt ja välggogisvuodajt nåvti mij hiehpá máná aktan ájdan åvddånimijn, mánáv bagádit gå suv riektáv dåjmat.
3. Friddjavuohta suv jáhkkudagáv jali jáhkov dåjmadit oadtju vieleduvvat dåssjå val dakkir gártjodusájda ma li nanostuvvam lágan ja ma li dárbulattja suoddjitjit gájkásasj viessomvuogev jali ietjá ulmutjij vuodo friddja- ja rievtesvuodajt.

15 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka dåhkkidi máná riektáv siebrrefriddjavuohtaj ja ráfálasj tjåhkanimijda.
2. Dáj riektáj dåjmadibme ij oattjo nággiduvvat ietjá gártjodusájt gå dakkira ma li lágan nanostuvvam ja li dárbulattja demokráhtalasj sebrudagán rijkalasj sihkarvuoda jali gájkkásasj sihhkarvuoda, gájkkásasj årniga (ordre public) álmmukvarresvuoda suoddjimij jali gájkkásasj viessomvuoge jali ietjá ulmutjij friddja-ja rievtesvuoda gáktuj.

16 Artihkal

1. Ij aktak mánná oattjo gierddat vuorbe milta jali lágadis fábmogis dåjmadimijt suv priváhtta- ja fuolkkeiellemin, suv hejman jali suv tjállagij baktu ja ij ga lágadis ládamijda suv gudne hárráj.
2. Mánán la riektá lága suodjáj dakkir ingripande jali ládamijda.

17 Artihkal

Konvensjåvnnårijka dåhkkidi ájnas vidnov majt massmedia dåjmadi ja galggi nannit mánán la máhttelisvuohta diedojda ja ábnnasijt umasslágásj gáldojs, sierraláhkaj dakkirijt maj ulmme l åvdedit suv sosiálalasj, vuojŋŋalasj ja morálalasj rádálasjvuohtav ja fysalasj ja sykalasj varresvuodav. Konvensjåvnnårijka galggi dán ulmmáj,

(a) alodit massmediajt diedojt oabllodit ja ábnnasijt sosiálalasj ja kultuvralasj árvos mánnáj ja vuojno milta 29. artihkkalin;

(b) alodit rijkajgasskasasj aktijbargov buvtadime, målsudime dakkir diedoj ja dakkir ábnnasij hádjema gáktuj umasslágásj kultuvrajs ja rijkalasj ja rijkajgasskasasj gáldojs;

(c) alodit mánájgirjij buvtadimev ja hádjemav.

(d) alodit massmediajt sierraláhkáj vieledit gielalasj dárbojt mánán gänna l tjanos unneplågojuohkusij jali álggoálmmugij;

(e) alodit gávnas bagádisáj åvddånimev suoddjitjit mánáv diedoj ja ábnnasij vuosstij ma li vahágin máná rádálasjvuohtaj, 13. ja 18. artihkkalin njuolgadusáj gáktuj.

18 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka galggi buoremusáv dahkat nannitjit prinsihpa dåhkkidimev vaj goappásj äjgádijn li aktisasj åvdåsvásstádus máná bajedimes ja åvddånimes. Äjgádijn jali, jus la máhttelis, sujttoaddnen la oajvveåvdåsvásstádus máná bajedimes ja åvddånimes. Máná buoremus galggá sidjij åvdemusán årrot.
2. Loabedittjat ja åvdedittjat rievtesvuodajt ma diededuvvi dán konvensjåvnån konvensjåvnnårijka galggi vaddet gávnas dårjav äjgádijda ja sujttoaddnáj gå ållidi sijá åvdåsvásstádusáv máná bajedimes ja galggi nannit institusjåvnåj, ásadusáj ja virgij åvddånimev mánáj sujttuj.
3. Konvensjåvnnårijka galggi gajkka gávnas biedjamdagojt álgadit nannitjit mánán bálkkábarggo äjgádijn la rievtesvuohta niekktit dav mánnáhuvsov masi l rievtesvuoda.

19 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka galggi álgadit gájkka gávnas láhkaásadim-, tjuottudus ja sosiálalasj biedjamdagojt ja biedjamdagojt åhpadusulmijn suoddjitjit mánáv gájkka fysalasj jali sykalasj vahágij gájkka hámijda, váhagá jali illastime, sujtodik jali mangásbiedjam sujtto, tsábbmema jali ávkkeadnemij, mij sisanet seksuálalasj illastime, gå mánná l äjgádij jali nuppe äjgáda, sujttoaddne jali ietjá ulmutja sujton.
2. Dakkir suoddjimbiedjamdago bierriji, hiebalattjat, sisanedit dárkkelis dahkotjerdajt goappátjagá sosiálalasj prográmma vuododibmáj ulmijn mánnáj vaddet ja gejda mánáv sujttiji dárbulasj dårjav ja duostodime ietjá hámijda ja identifierim, diededibmáj, remitterimij, åtsådibmáj, dálkudibmáj, ja ássij dåbelijtjuovvomij badjelin buojkudum vuoge mánájt illastit, ja jus la gávnas, dahkotjerda lágalasj dåjmadibmáj.

20 Artihkal

1. Mánán gut la gasskabåddåsattjat jali stuovagit suv fuolkkebirrasav váldedum jali gut suv buoremusá diehti ij máhte báhtset dán birrasij galggá rievtesvuohta sierralágásj suodjáj ja doarjjaj stáhtás.
2. Konvensjåvnnårijka galggi sijá rijkalasj láhkaásadime milta nannit alternatijvalasj huvsov dakkir mánnáj.
3. Dakkir hukso máhttá iehtjadij siegen sisanedit biedjamav biebbmofuolken, kafalah isláma riektán, adopsjåvnnå jali jus la dárbulasj, biedjam gávnas instutisjåvnåjn máná sujttuj. Gå tjoavddusa árvustaláduvvi galggá árvvulastet aktelisvuoda sávadibmáj máná bajedimen ja máná álmmuktjerdak, jáhkkudak, kultuvralasj ja gielalasj duohkáj.

21 Artihkal

Konvensjåvnnårijka ma dåhkkidi ja/jali loabedi adopsjåvnåv galggi nannit máná buoremus åvdemusát váraj biejaduvvá ja galggi,

(a) nannit máná adopsjåvnnå val miededum fábmudagájs dåhkkiduvvá, ma anodahtte lága milta anodahtte dahkamtjerdaj milta ja gájkka gullujiddje ja tjårggis diededibme vuodo mierredi adopsjåvnnå galggá miededuvvat máná sajádagá gáktuj äjgadij, berrahij ja sujttoaddne gáktuj. Jus rávkaduvvá, ulmutja gejda guosská li dåhkkidam adopsjåvnåv dahkkir rádevaddemij diehti mij dávk lisj dárbulasj;

(b) dåhkkidit rijkajgasskasasj adopsjåvnnå máhttá árvvaladdat alternatijvalasj huksohábmen mánnaj, jus mánáv ij máhte biedjat biebbmofuolken jali adoptijvvafuolken jali ij máhte sujttiduvvat hiebalattjat suv häjmmarijkan;

(c) nannit mánná gesi rijkajgasskasaj adopsjåvnnå guosská oadtju loabedusájt ja nårmajt ma vuosstájtjuoddtju dajt ma li rijkalasj adopsjåvnån;

(d) álgadit gájkka gávnas biedjamdagojt rijkajgasskasasj adopsjåvnån nannitjit biedjam ij vierre ekonomalasj vuojtuj ulmutjijda gudi oassálassti adopsjåvnån båhtusav vatte;

(e) åvdedit, gå l gávnas, ulmijt dán artihkkalin bilateralalasj jali multilateralalasj dåjmaj jali lihtudimij baktu ja dán rájá sinna rahtjat máná biedjamav nannit ietjá rijkan dagáduvvá miededum fábmudagáj jali orgánaj baktu.

22 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka galggi álgadit gávnas biedjamdagojt nannitjit mánná gut åhtså bádurstáhtusav jali aneduvvá bádurin anodahtte rijkajgasskasasj lágá jali rijkalasj riektá ja anodahtte dahhkotjerdaj milta.Juska vil boahtá aktu jali suv äjgáda tjuovvu jali ietjá ulmusj, la vattdum gávnas suojev ja humaniteralasj dårjav anodahtte riektáj åledibmáj ma li nammadum dán konvensjåvnån ja ietjá rijkajgasskasasj ássjijn ulmutjij riektaj jali humaniteralasj riektá gáktuj, majt nammadum rijka li doajmmagoahtám.
2. Konvensjåvnnårijka galggi dán ulmmáj hiebalattjat, aktijbarggat juohkka rahtjamin mij Aktidum nasjåvnåjs ja ietjá mierredum gasskastáhta organisasjåvnåjs jali ij-stáhta organisasjåvnåjs la dagádum, ma aktijbarggi Aktidum nasjåvnåj. Suoddjitjit ja doarjotjit dakkir mánáv ja guoradit åjgádijt jali ietjá fuolkkesebrulattjajt bádurmánnáj ulmijn oadtjot diedojt ma li dárbulattja vaj mánná vat galggá aktiduvat suv fuolkijn. Jus äjgáda jali ietjá fuolkkesebrulattja älla gávnadum, de mánná galggá vattedum sämmi suojev gå juohkka ietjá mánná gut stuovet jali ájnibåddåsattjat muhtem oares la valdedum suv fuolkkebirrasav, dán konvensjåvnå milta.

23 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka dåhkkidi mánná fysalasj jali sykalasj sáhtusvuodajn bierri niekktit ållesárvulasj ja dábalasj viessomav vidjurijn ma nanniji árvvogisvuodav, åvdet iesjdåbdov ja bádjá máná dåjmalasj säbrramav sebrudagán.
2. Konvensjåvnnårijka dåhkkidi mánán sáhtusvuodajn la riektá sierralágásj huksuj ja galggá, sadjihij luohkoj rájáj sinna, alodit ja nannit mánáv dájna riektájn ja gudi åvdåsvásstádusáv adni suv huvso åvdås mierreduvvi åtsådum dårjav mij la gávnas máná vidjurij ja äjgádij vidjurij jali vidjurij gáktuj iehtjádijn gudi mánáv sujttiji.
3. Gå mánán sáhtusvuodajn la sierralágásj dárbbo de gálggá doarrja mij la váttedum 2. tjuoggá milta dán artihkkalin årrot mávsodagá, jus la máhttelis. Äjgádij ekonomalasj luohkoj gáktuj jali ekonomalasj luohko iehtjadijn gudi sujttiji mánáv ja galggá ulmmen nannit mánná sáhtusvuodajn máhttá ávkkit ja l vattedum åhpadusáv, varresvuohta- skihpasujotov, habiliterimav, gárvedimev barggoiellemij. Galggá aj gávnnut máhttelisvuodav vuojŋadibmáj mij åvdet mánáv nåv buoragit gå máhttelis integrerit sebrudagán ja aktugasj åvdånibme, mij sisanet suv kultuvralasj ja vuojŋŋalasj åvddånimev.
4. Konvensjåvnnårijka galggi ájggomusájn rijkajgasskasasj aktijbargon åvdedit gávnas diedoj målssomav suorgen duostodim varresvuohta ja medisijnalasj, sykologalasj ja mánáj sáhtusvuodajn dåjmalasj dálkudibme, mij sisanet diedoj oabllom ja diedoj åledibme habliterimtjerdaj, skåvllå- ja virggeåhpadusá birra, ulmijn máhttelisvuohtan dahkat konvensjåvnnåstáhtajda buoredit sijá máhttelisvuodajt ja máhttudagájt ja vijdedit sijá dåbdijdusájt dáj suorgijn.Sierraláhkaj galggá vieledum åvddånimrijkaj dárbbo.

24 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka dåhkkidi máná riektáv niekttit buoremus varresvuodav ja riektáv skihpasujttuj ja väddjádibmáj. Konvensjåvnnårijka galggi rahtjat nannit ij aktak mánná l váldedum suv rievtesvuodav åledit dakkir varresvuohta – ja skihpasujttuj.
2. Konvensjåvnnårijka galggi rahtjat ållåsit ållidit dáv rievtesvuodav ja galggi sierraláhkáj biedjamdagojt álgadit,
   
   (a ) unnedittjat njuorak- ja mánnajábmelisvuodav;
   
   (b) nannitjit gájkka máná vatteduvvi dárbulasj skihpasujtov ja varresvuohtasujtov sierraláhkáj vuodovarresvuohtasujto åvddånibmáj;
   
   (c) duostudittjat skihpavuodav ja nielgev, ja sisanet aj biedjamdagoj vuodovarresvuohtasujto rájáj sinna. Ávkki iehtjadij siegen álkkes ålediddje teknijkav ja fála nuoges biektelis biebmojt ja rájnna juhkamtjátjev, vádáj gáktuj ma li birásspedjamin;
   
   (d) nannitjit buorre varresvuodav iednijda åvddåla ja riegadahttema maŋŋela;
   
   (e) nannitjit gájkka juohkusa sebrudagán, sierraláhkáj äjgáda ja máná, oadtju diedojt birra ja máhtti ávkkit åhpadusáv mánnávarresvuohtasujto ja biebbmoåhpa birra, njamádime ávkke, rájnasvuohta ja rájnna birás ja fällama duostodibme ja dårjav oadtju dakkir vuodo máhttudagáj anon;
   
   (f) åvdedittjat duostudim varresvuohtasujtov, äjgátrádevaddemav ja åhpadusáv birra ja viehkev fuolkkeplánimássjijn.
3. Konvensjåvnnårijka galggi álgadit gájkka dárkkelis ja gávnas biedjamdagojt ulmijn hiejtedit árbbedábálasj dábijt ma li vádálattja mánáj varresvuohtaj.
4. Konvensjåvnnårijka ietjasa välggogissan dahki åvdedit ja alodit rijkajgasskasasj aktijbargov ulmijn suojmma jåvsådit rievtesvuoda mij dåhkkiduvvá dán artihkkalin ålles tjadádibmáj. Åvddånimrijkaj dárbo galggá sierraláhkáj vieledum.

25 Artihkal

Konvensjåvnnårijka dåhkkidi rievtesvuodav mánnáj gut la miededum fábmudagájs ájmmuj váldedum suv fysalasj jali sykalasj varresvuoda sujttuj, suodjáj jali dåmajdibmáj. Mánán la rievtesvuohta dåmajdime dájvvalak gähttjamij ja gájkka ietjá vidjura máná ájmmuj válldema hárráj.

26 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka galggi dåhkkidit rievtesvuodav juohkka mánnáj niekttit sosiálalasj jasskavuodav, mij sisanet sosiáladuodastusáv ja galggi álgadit dárbulasj biedjamdagojt ållåsit ållidittjat dáv rievtesvuodav sijá rijkalasj láhkaásadime milta.
2. Ávkálasjriektá galggi, gå l gávnas, mierreduvvat luohkoj gáktuj ma li mánán ja ulmutjijn gudi åvdåsvásstedi suv bajásanedimes ja sijá vidjura ietján. Juohkka ietjá vidjura gáktuj ma li ájnnasa dakkir ávkálasjriektá åtsålvisá gáktuj mánás jali suv diehti.

27 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka dåhkkidi juohkka máná rievtesvuodav viessomstandardij mij la rávkadum máná fysalasj, sykalasj, vuojŋŋalasj, morálalasj ja sosiálalasj åvddånibmáj.
2. Äjgádijn jali iehtjádijn gejn la åvdåsvásstádus mánás, li sijá máhttudagá ja sijá ekonomalasj luohkoj rájáj sinna, oajvveåvdåsvásstádus nannitjit viessomvidjurijt mal i dárbulattja máná åvddånibmáj.
3. Konvensjåvnnårijka galggi rijkalasj vidjurij milta ja ietjasa luohkoj rájáj sinna biedjamdagojt álgadit doarjodit äjgádijt ja iehtjádijt gejn la åvdåsvásstádus mánás tjadádit dáv riektáv ja galggi dárbon vaddet ábnaslasj dårjav ja dahkat doarjjaprogrammav, sierraláhkáj biebmo, biktasij, ja årudagáj gáktuj.
4. Konvensjåvnnårijka galggi gájkka gávnas biedjamdagojt álgadit nannitjit bajásanádusáv rávkkat mánnáj äjgadijs jali iehtjádijs gänna l åvdåsvásstádus mánás, goappátjagá konvensjåvnnårijkan ja ålggorijkas. Sierraláhkáj ássjijn gå ulmutjin gänna l ekonmalasj åvdåassvásstádus mánás årru ietjá rijkan gå mánná de konvensjåvnnårijka galggi åvdedit goappátjagá säbrramáv rijkajgasskasasj lihtudimijda jali dakkir lihtudimij vuododibmev ja ietjá gávnas ásadusáj vuododimev.

28 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka dåhkkidi máná riektáv åhpadussaj ja ulmijn suojmma ållidit dáv riektáv ja avtalágásj máhttelisvuodaj vuodon galggi sierraláhkáj,
   
   (a) dahkat vuodoåhpadusáv bakku ja mávsodagá ålediddje gájkajda;
   
   (b) alodit åhpadusá umasslágásj hámij åvddånimev mij tjuovvu vuodoåhpadusá maŋŋela, mij sisanet goappátjagá gájkkásasj åhpadusáv ja virggeåhpadusáv, dahkat dájt ålediddje ja åttjudahkes juohkka mánnáj ja gávnas biedjamdagojt álgadit nåv gåk mávsodak åhpadusá vuododimev ja ekonomalasj dårjav gå l dárbbo;
   
   (c) dahkat alep åhpadusáv ålediddje gájkajda máhttudagá vuodon juohkka vuogas nävo baktu;
   
   (d) dahkat åhpadusrádevaddemav ja virggeorienterimav ålediddje ja åttjudahkes gájkka mánájda;
   
   (e) biedjamdagojt álgadit alodittjat dájvvalak säbrramav skåvlån ja unnedit oahppamboarkkimijt.
2. Konvensjåvnnårijka galggi gájkka gávnas biedjamdagojt álgadit nannitjit årnigav skåvlån la bajás anedum hiebalattjat máná ulmusj árvulasjvuodajn ja dán konvensjåvnå milta.
3. Konvensjåvnnårijka galggi åvdedit ja alodit rijkajgasskasasj aktijbargov åhpadusássjijn sierraláhkáj ulmijn åvdedit ja hiejtedit diehtemahtesvuodav ja analfabetismav ålles väráldin ja giehpedittjat ålediddje diedulasj ja teknijkalasj máhttudagáv ja ådåájggásasj åhpadusvuogijt. Sierraláhkáj galggá vieledum åvddånimrijkaj dárbbuj.

29 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka li avtamielalattja máná åhpadusá ulmmen
   
   (a) åvdedit máná ålles máhttelisvuodajt persåvnålasjvuoda, vattáldagá ja fysalasj ja sykalasj máhttudagá gáktuj;
   
   (b) åvdedit roattov ulmutjij riektájda ja vuodo friddjavuodajda ja prinsihpajda ma li hábmáduvvam Aktidum nasjåvnåj biejadusán;
   
   (c) åvdedit roattov máná äjgádijda, máná ietjas kultuvralasj identitähttaj, ietjas giellaj ja ietjas árvojda, årromrijka ja máddorijka rijkalasj árvojda ja kultuvrajda ma sieradi máná ietjas kultuvras;
   
   (d) gárvedit mánáv viessot åvdåsvásstádusájn friddja sebrudagán dádjadusá, ráfe, såbadahkesvuoda, avtalágásjvuoda sjiervij gaskan ja venagisvuohta gajkka álmmugij gaskan, álmmuktjerdak, rijkalasj ja jahkkudak juohkusij ja ulmutja gejn la tjanos álggoálmmugijda ájádallamvuogen:
   
   (e) åvdedit roattov luonndobirrasij
2. Dán artihkkalin jali 28 artihkkalin ij mige oattjo tjielggiduvvat vaj buktá gártjodimev aktugattja ja organisasjåvnåj riektán åhpadusásadusájt vuododit ja dåjmadit. Fámon la agev jus nammadum prinsihpa 1. tjuoggán ájttsisuvvi  ja rávkalvisá ålliduvvi de åhpadus dáj ásadusájn galggá årrot stáhtas  nammadum vuolemusmierre milta.

30 Artihkal

Rijkajn majn li álmmuktjerdak, jáhkkudak jali gielasasj unneplågo jali ulmutja tjadnusijn álggoálmmugijda, galggá mánán gänna l tjanos dakkir unneplåhkuj jali álggoálmmugij ij riektáv biehtodum aktan ietjá sebrulattjaj suv juohkusis ietjas kultuvrraiellemav, ietjas dåbdåstit ja ietjas jáhkkudagáv dåjmadit jali adnet ietjas gielav.

31 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka dåhkkidi máná riektáv vuojŋadibmáj ja asstoájggáj, ståhkamij ja hávsskudallamij hiebadum máná álldarij ja riektá iesj mielajn oassálasstet kulturvralasj ja dájdulasj iellemin.
2. Konvensjåvnnårijka galggi roaddodit ja åvdedit máná riektáv ållesláhkáj oassálasstet kultuvralasj ja dájdulasj iellemij ja galggi alodit vuogas ja avtalágásj máhttelisvuodajt fallat kultuvralasj ja dájdulasj doajmmaj ja hávsskudallam-ja asstoájggedoajmmaj.

32 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka dåhkkidi máná riektáv suodjáj ekonomalasj ávkkimij ja barggat bargoj ma dávk littji vádálattja jali duostudit máná åhpadusáv jali vádálasj máná varresvuohtaj jali fysalasj, sykalasj, vuojŋŋalasj, morálalasj jali sosiálalasj åvddånibmáj.
2. Konvensjåvnnårijka galggi álgadit láhkaásadimtjuottjudus ja sosiálalasj biedjamdagojt ja biedjamdagojt tjuovggidusulmijn nannitjit dán artihkkala tjadádimev. Dán ulmmáj ja anoduvvam njuolgadusáj gáktuj ietjá rijkajgasskasasj ássjetjállagijn konvensjåvnnårijka galggi sierraláhkáj
   
   (a) mierredit vuollemierreálddarav jali vuollemierreálldarijt majt máná nuorábu gå 18 jage galggi jåvsådam bessat bargguj;
   
   (b) mierredit barggoájge ja barggovidjurij gávnas njuolgadahttemav;
   
   (c) mierredit gávnas stráffajt jali ietjá tjuovvusij ulmijn nannit dán artihkkala dárkkelis tjadádimev.

33 Artihkal

Konvensjåvnnårijka galggi gájkka gávnas biedjamdagojt álgadit, ma sisanedi láhkaásadimbiedjamdagojt, tjuottjudus ja sosiálalasj biedjamdagojt tjuovggidusulmijn, suoddjitjit mánájt nárkohtika ja sykotropalasj ábnnasij lágadis anos nåv gåk dá definieriduvvi anoduvvam rijkajgasskasasj lihtudimjn ja duostudittjat mána ávkkiduvvi lágadis dakkir ábnnasij lágadis buvtadimen ja oasestimen.

34 Artihkal

Konvensjåvnnårijka ietjasa välggogissan dahki suoddjit mánáv seksuálasj ávkkima ja seksuálalasj illastime gájka hámijda. Konvensjåvnnårijka galggi dán ulmmáj álgadit gájkka gávnas rijkalasj, bilateralalasj ja multilateralalasj biedjamdagojt duostotjit

(a) mánná loaggas jali l nággidum säbrrat lágadis seksuálalasj doajmmaj;

(b) máná li ávkkidum prostitusjåvnnåj jali ietjá lágadis seksuálalasj doajmmaj;

(c) máná ávkkiduvvi pornográfalasj vuosádusájn ja pornográfalasj ábnnasin.

35 Artihkal

Konvensjåvnnårijka galggi álgadit hieblasj rijkalasj, bilateralalasj ja multilateralalasj biedjamdagojt duostudittjat máná rievodallamav ja vuobddemav jali oasestimev juohkka måhkkåj ja juohkka hábmáj.

36 Artihkal

Konvensjåvnnårijka galggi suoddjit mánáv ávkkima gájkka ietjá hámijda mij máhttá mánáv vahágahttet muhtemláhkáj.

37 Artihkal

Konvensjåvnnårijka galggi nannit

(a) ij aktak mánná galga bijnedimev gierddat jali ietjá garra, alvvás jali vuoledim dåmajdimev jali sjärggomav. Ij jábmemstráffa ij ge iellemájgge fáŋŋgim váni máhttelisvuoda dagi fáŋgasluojttem la loahpe duobbmiduvvat bahádahkuj dagádum ulmutjis gut la nuorap gå 18 jage;

(b) ij aktak mánná l loabedum lágadagi jali váni njuolgadusáj dagi suv friddjavuodav váldeduvvat. Giddim, arresterim, hiektim, fáŋŋgim jali máná friddjavuohtaválldema ietjá vuoge galggá dá hpáduvvat lága milta ja loahpe l val aneduvvat maŋemus tjoavddemin ja oanemus gávnas ájggáj;

(c) juohkka friddjavuohtaváldedum mánná galggá giehtadaláduvvat buorreláhkáj ja roattujn ulmutja luondulasj árvvogisvuodajn ja dan láhkáj mij ájttsis dárbojt ulmutjijn sijá álldarin. Sierraláhkáj galggá juohkka friddjavuohtaváldedum mánná årrot sieradum ållessjattugijs, jus ij aneduvá máná buoremussaj ij dáv dahkat, ja galggá, ietjánl gå tjuoldasin, riektá galggá årrot aktavuodav adnet ietjas fuolkijn brevaj ja guossidimij baktu;

(d) juohkka friddjavuohtaváldedum mánán galggá riektá nåv ruvva gå máhttelis fáladuvvat goappátjagá juridijkalasj viehkev ja ietjá gávnas viehkev nåv gåk riektá lágalasjvuodav suv friddjavuohtaválldemin duobbmoståvlås gähttjalam jali ietjá dåhkkidum, aktijmahtes ja belugahtes fábmudagás ja riektá háhppelit märrádusáv ássjen.

38 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka ietjasa välggogissan dahki vieledit ja nannit roattov njuolgadusájda rijkajgasskasasj humanitärra riektán ma li anodahkes sidjij doaron ja ma li mánnáj ájnnasa.
2. Konvensjåvnnårijka galggi álgadit gájkka máhttelis biedjamdagojt nannitjit ulmutja gudi älla 15 jage dävddám e oassálasste dårruj.
3. Konvensjåvnnårijka galggi gáhttit ulmutjav gut ij la dävddám 15 jage åttjudit sijá doarro fuovajda. Gå åttjudibme dáhpáduvvá ulmutjij siegen gudi li 15 jage dävddám valla älla 18 jage dävddám, de konvensjåvnnårijka galggi rahtjat vuostak åttjudit sijáv gudi li vuorrasabmusa.
4. Konvensjåvnnårijka galggi ietjasa välggogisvuodaj milta rijkajgasskasasj humanitärra riektá milta suoddjit sivijllaálmmugav doarojn ja gajkka máhttelis biedjamdagojt álgadit nannitjit mánáj suojev ja sujtov gejda doarro guosská.

39 Artihkal

Konvensjåvnnårijka galggi gájkka gávnas biedjamdagojt álgadit åvdedittjat mánáv gut la nievret sujddiduvvam, ávkkiduvvam jali illastuvvam: bijnástuvvam jali garra, alvvás jali vuoledim dåmajdimev jali sjärggomavv, jali doarov gierddam fysalasj ja sykalasj väddjádit ja sosiálalasj hiebadallat sebrudahkaj.

40 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka dåhkkidi riektáv juohkka mánnáj gut gátteduvvá jali guoddaluvvá jali l gávnadum välggogis bahádahkuj giehtadaláduvvat dan láhkáj mij åvdet máná dåbdov árvvogisvuohtaj ja árvvuj, mij nannit máná gudnev iehtjádij ulmutjij riektájda ja vuodo friddjavuodajda ja mij vielet máná álddárij ja vájddusav åvdedit mánná hiebadallá sebrudahkaj ja postitijvalattjat oassálasstá sebrudahkaj.
2. Dán måhkkåj ja anoduvvam njuolgadusáj gáktuj rijkajgasskasaj ássjetjállagijn konvensjåvnnårijka galggi sierraláhkáj nannit vaj,
   
   (a) ij aktak mánná galga gátteduvvat jali guoddaluvvat jali gávnaduvvat välggogissan bahádahkuj dåjma jali maŋásbiedjama diehti mij ij lim buorgodum rijkalasj jali rijkajgasskasaj riektá milta dalloj gå dagáduváj;
   
   (b) juohkka mánná gut gátteduvvá jali guoddaluvvá báhadagov la dahkam galggá edasik adnet tjuovvo loabedusájt:
   
   (i) vuojneduvvat vigedibmen åvddål gå máná mieddem l láhkalattjat mierreduvvam;
   
   (ii) nåv ruvva gå máhttelis ja njuolgga diededuvvat gáttoj birra suv vuosstij ja, jus la gávnas, suv äjgádij jali sujttoaddnij baktu ja oadtjot juridijkalasj viehkev jali ietjá gávnas viehkev suv bälostime gárvedimen ja åvddånbuktemin;
   
   (iii) ássjev duobbmidum nåv ruvva gå mahttelis att få saken avgjord utan dröjsmål av en behörig, oberoende och opartisk myndighet eller rättskipande organ i en opartisk förhandling enligt lag och i närvaro av juridiskt eller annat lämpligt biträde och, såvida det inte anses strida mot barnets bästa, särskilt med beaktande av barnets ålder eller situation, barnets föräldrar eller vårdnadshavare;
   
   (iv) ij nággiduvvat vihtanasstet jali ietjas dåbdåstit välggosissan, gatjádit jail gatjádahttet vihtanijt gudi siejveduvvi máná vuosstij ja avta vidjurij milta ietjas diehti oadtjot vihtanijt gåhtjodum ja gatjádum;
   
   (v) jus mánná vuojneduvvá bahádagov la dahkam, de oadtjot dáv märrádusáv ja märrádusáv biedjamdagoj birra dassta alep miededum, iesjrádálasj ja belugahtes fábmudagás jali riektáásadim orgána lágá milta;
   
   (vi) mávsodik dålkås viehkev oadtjot, jus mánná ij dádjada jali ságasta gielav mij aneduvvá;
   
   (vii) ietjas priváhttaiellemav ållåsit guddnedum gájkka åsijn dahkotjerdan.
3. Konvensjåvnnårijka galggi gähttjalit åvdedit lágaj ja dahkotjerdaj biejadimev ja fábmudagáj ja institusjåvnåj vuododimev ma li sierraláhkáj hiebadum mánájda gudi gátteduvvi jali guoddaluvvi jali gávnaduvvi välggogissan bahádagov li dahkam ja galggi sierraláhkáj,
   
   (a) mierredit vuolemus stráffadahkesálldarav;
   
   (b) biedjamdagojt álgadit, gå l gávnas ja vájdos, mánáj dán álldara nuorabu giehtadallamij váni ane duobbmoståvllådahkotjerdav, jus ulmutjij riektá ja riektálasj suodje ållåsit guddneduvvá.
4. Umasslágásj biedjamdago buojkulvissan sujtto, lájddim ja njuolgadusá birra suv bagádissaj, gähttjamij, sujttuj biebbmofuolken, prográmma gájkkásasj åhpadussaj ja virggeåhpadussaj ja ietjá alternatijva anstálltasujttuj galggi gávnnut nannitjit máná giehtadalli hiebalattjat sijá rádálasjvuohtaj ja li muttága goappátjagá sijá persåvnålasj vidjurij ja bahádago gáktuj.

41 Artihkal

Dán konvensjåvnån ij mige galga vájkudit njuolgadusájt ma ålli guhkebut máná riektáj ållidime hárráj ja ma máhtti gávnnut

(a) konvensjåvnnårijka lahkaásadimen; jali;

(b) dan rijkkaj rijkajgasskasasj riektá mij la fámon.

ll OASSE

42 Artihkal

Konvensjåvnnårijka ietjasa välggogissan dahki gávnas ja aktijvalasj biedjamdagoj baktu bigoditkonvensjåvnå njuolgadusájt ja prinsihpajt goappátjagá ållessjattugij ja mánáj siegen.

43 Artihkal

1. Vattugit gehtjatjit åvddånimijt ma li konvensjåvnnårijkajs dagádum välggogisvuodaj ållidime hárráj dán konvensjåvnå milta guoradusjuogos galggá mánáj riektájda vuododuvvat, mij galggá tjadádit vidnojt ma li nanostum vuollelin.
2. Guoradusjuogos galggá årrot lågev ássjedåbddijs alla morálalasj árvujn ja dåbdos ássjedåbdujn suorgen majt dát konvensjåvnnå gåbttjå.
3. Guoradusjuohkusa sebrulattja galggi konvensjåvnnårijkajs valljidum sijá viesájdiddjij siegen ja galggi dievnastit sijá persåvnålasj vuogen, manna galggá vieledum rievtes geográfalasj juogadibme ja ájnnasamos riektásystema.
4. Vuostasj válljim guoradusjuohkusij galggá ásadum maŋemusát guhtta máno biejve maŋŋela gå dat konvensjåvnnå fábmuj bådij ja dan maŋŋela fert nubbe jage. Maŋemusát niellja máno biejve åvddåla juohkka válljimij Aktidum nasjåvnåj generálatjálle galggá tjálálattjat gåhttjot Konvensjåvnnårijkajt sijá oajvvadusájt buktet. Generáĺatjálle galggá de vuododit ja konvensjåvnnårijkajda tjállusav vaddet alfabehtalasj vuoron gájkka oajvvadum ulmutjijt ja diededit makkir konvensjåvnnårijka ma li sijáv oajvvadam.
5. Válljim galggá anedum tjåhkanimijn konvensjåvnnårijkaj, ma li Aktidum nasjåvnåj generálatjálles tjoahkkáj gåhtjodum, Aktidum násjåvnåj oajvvehuodnahin. Dáj tjåhkanimijn, ma li mierredahtte gå konvensjåvnnårijkajs guokta gålmadisá oassálassti, galggi kandidáhta sisiválljidum guoradusjuohkusij mij oadtju ienemus jiednalågov ja oassálasstijs ja jienastiddje konvensjåvnnårijkaj jienaj absoluvtta ieneplågov.
6. Guoradusjuohkusa sebrulattja galggi válljidum nielje jage ájggáj. Máhtti ådåsis válljiduvvat, jus li oajvvadum ådåsisválljimij. Sebrulattjajs vihttasij gudi li nammadum vuostasj válljimin galggá mandáhttaájgge nåhkåt guokta jage duogen. Dalága vuostasj válljima maŋŋela galggi namá dájda vihtta sebrulattjajda nammadum vuorbadime baktu åvddåulmutjis tjåhkanimen.
7. Jus guoradusjuogossebrulasj jábmá jali hilggot suv vidnov jali diedet sån muhtem oares ij des máhte ållidit suv vidnov guoradusjuohkusin, de galggá konvensjåvnnårijkka mij oajvvadij sebrulattjav, tjuolldasijn guoradusjuohkusa dåhkkidimijn, nammadit ietjá ássjedåbddev sijá viesájdiddjij siegen, manna galggá viddno mandáhttaájge bátsidusán.
8. Guoradusjuogos galggá ietjas barggoårnigav mierredit.
9. Guoradusjuogos galggá ietjas presidiumav guovte jahkáj válljit.
10. Guoradusjuohkusa tjåhkanime galggi ienemusát ásadum Aktidum nasjåvnåj oajvvehuodnahin jali ietjá gávnas sajen, majt guoradusjuogos mierret. Guoradusjuogos galggá álu tjåhkanit juohkka jage. Guoradusjuogostjåhkanimij guhkkudak galggá mierredum jus la dárbulasj, ådåsis gähttjaluvvat konvensjåvnnårijkaj tjåhkanimen, tjuolldasijn alemustjåhkanime dåhkkidimijn.
11. Aktidum nasjåvnåj generálatjálle galggá fállat dárbulasj barggijt ja ietjá luohkojt máhttelisvuohtan dagátjit barggojuohkusij dárkkelit dahkamusáv ållidit dán konvensjåvnnå milta.
12. Sebrulattja dán konvensjåvnå milta vuododum barggojuohkusin galggi alemustjåhkanime dåhkkidimijn oadtjot mávsov Aktidum nasjåvnåjs dakkir njuolgadusaj milta majt alemustjåhkanibme mierret.

44 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka ietjsa välggogissan dahki Aktidum nasjåvnåj generálatjálle baktu diedádusájt vaddet barggojuohkusij biedjamdagoj birra majt li álgadam tjadádittjat riektájt ma dåhkkiduvvvi dán konvensjåvnån ja åvddånimijt ma li dagádum dáj riektáj niekttima gáktuj.
   
   (a) guovte jagen maŋŋel konvensjåvnå fábmuj boahtema guosske rijkkaj,
   
   (b) dan maŋŋela juohkka vidát jage.
2. Diedádusá dán artihkkala milta galggi vuosedit máhttelis vidjurijt ja vattesvuodajt ma vájkudi man märráj välggogisvuoda dán konvensjåvnå milta li ållidum. Diedádusá galggi aj sisanedit nuoges diededimev vattátjit juohkusij buorre vuojnov konvensjåvnå njuolgadusáj tjadádime birra guosske rijkan.
3. Konvensjåvnnårijkka mij la vaddám jbarggouohkusij dárkkelis vuostasj diedádusáv ij dárbaha sijá tjuovvo diedádusájn, mij buvteduvvá 1 (b) tjuoggá milta dán konvensjåvnån, gärddádit åvdep buvtedum vuodo diedov.
4. Guoradusjuogos máhttá rávkkat ienep diedojt konvensjåvnnårijkajs konvensjåvnå njuolgadusáj tjadádime birra.
5. Guoradusjuogos galggá fert nuppát jage ekonomalasj ja sosiálalasj ráde baktu buktet alemustjåhkanibmáj diedojt ietjas dåjma birra.
6. Konvensjåvnnårijka galggi dahkat sijá diedádusájt gájkkásattjat ålediddje álmmugij sijá färttáhasj rijkajn.

45 Artihkal

Åvdedittjat konvensjåvnå njuolgadusáj dåjmalasj tjadádimev ja rijkajgasskasasj aktijbargov suorgen majt konvensjåvnnå miejnni l tjuovvo fámon:

(a) Fáhkkaorgána, FN:a mánájfånndå ja ietjá FN-orgánajn galggá årrot riektá åvdåstum dakkir njuolgadusáj tjadádime gähttjamin dán konvensjåvnån mij la sijá mandáhta rájáj gaskan. Barggojuogos máhttá gelbugis orgánajt ja organisásjåvnåjt gåhttjot, majt gávnná hiebalattja, buktet ássjedåbddebagádusájt konvensjåvnå tjadádime gákttuj suorgijn ma li sijá färttáhasj doajmmaguovloj rájáj gaskan. Juogos máhttá gåhttjot fáhkkaorgánajt, FN:a mánájfåndåv ja ietjá FN-orgánajt buktet diedádusájt konvensjåvnå dåjmadime birra suorgen mij la sijá dåjma rájáj sinna:

(b) barggojuogos galggá, nåv gåk gávnná hiebalattjat, fáhkkaorgánajda, FN:a mánájfånndåj ja ietjá gelbugis orgánajda diedádusájt buktet konvensjåvnnårijkajs mij sisanet ánodusá birra jali diedet teknijkalasj bagádusá jali teknijkalasj dårja dárbov ja barggojuohkusa vuojnojt ja máhttelis oajvvadusájt dakkir ánodusá jali dakkir dárbo gávttuj;

(c) Barggojuogos galggá oajvvaditt alemustjåhkanimev åvddåjbuktet ánodusav generálatjálláj barggojuohkusa åvdås åtsådit sierralágásj ássjij gávttuj ma guosski máná riektájda;

(d) Barggojuogos máhttá oajvvadusájt gájkkásasj bagádusájt buktet diedoj vuodon ma li vattedum 44 ja 45 artihkkala milta dán konvensjåvnån. Dakkir oajvvadusá ja gájkkásasj bagádusá galggi juohkka guosske konvensjåvnnårijkaj vattedum ja diededum alemustjåhkanibmáj aktan máhttelis javllamusáj konvensjåvnnårijkajs.

lll OASSE

46 Artihkal

Dát konvensjåvnnå galggá årrot rabás gájkka stáhtaj vuollájtjállemij.

47 Artihkal

Dát konvensjåvnnå galggá nanustahteduvvat. Nanustahttemássjetjállaga galggi Aktidum nasjåvnåj generálatjálle vuorkkáj biejaduvvat.

48 Artihkal

Dát konvensjåvnnå galggá årrot rabás akta makkir rijka säbrramij. Säbrramássjetjállaga galggi Aktidum nasjåvnåj generálatjálle vuorkkáj biejadum.

49 Artihkal

1. Dát konvensjåvnnå fábmuj boahtá gålmmålågåt biejve guoktalågåt nanustahttem- jali säbrramássjetjállaga vuorkkájbiejadime biejve maŋŋela Aktidum nasjåvnåj generálatjálle duohkáj.
2. Juohkka rijka gáktuj mij nanustahttá jali säbrrá konvensjåvnnåj guoktalågåt nanustahttem- jali säbrramássjetjállaga vuorkkáj biedjama konvensjåvnnå fábmuj boahtá lågenangoalmát biejve maŋŋel gå dakkir rijkka l vuorkkáj biedjam ietjas nanustattem- jali säbrramássjetjállagav.

50 Artihkal

1. Konvensjåvnnårijka máhttá oajvvadit konvensjåvnå rievddadusáv ja buktet oajvvadusáv Aktidum nasjåvnåj generálatjálláj. Generálatjálle galggá dan maŋŋela rádjat rievddadusoajvvadusáv konvensjåvnnårijkajda anulvisájn dá diededi jus miededi konferänssa konvensjåvnnårijkaj tjoahkkáj gåhtjåduvvá giehtadalátjit ja jienastittjat oajvvádusáj birra. Jus binnemusát rijkajs gålmadis nielje mánon oajvvadusá rádjama maŋŋela miededi dakkir konferensav, de generálatjálle galggá tjoahkkáj gåhttjot konferensav Aktidum nasjåvnå njunnjusin. Rievddadusoajvvadusá ma li dåhkkidum oassálasstij ieneplågos konferensan ja jienastiddje konvensjåvnnårijka galggi vattedum alemustjåhkanime dåhkkidibmáj.
2. Rievddadus mij la dåhkkidum (1) tjuoggá milta dán artihkkalin fábmuj boahtá gå l Aktidum násjåvnåj alemustjåhkanimes dåhkkidum ja dåhkkidum konvensjåvnnårijkajs guokta gålmådisá ieneplågujn.
3. Gå rievddadus fábmuj boahtá de dat galggá välggogisvuohtan årrot konvensjåvnnårijkajda ma li dav dåhkkidam, gå ietjá konvensjåvnnårijka vilá li njuolgadusájs välggogisá dán konvensjåvnån ja máhttelis åvdep rievddadusájs, majt li dåhkkidam.

51 Artihkal

1. ktidum nasjåvnåj generálatjálle galggá duosstot ja gájkka rijkajda rádjat tevstav vuosstehålajda majt rijka li nanustahttemin jali säbrramin dahkam.
2. Vuosstehålla mij vuosstálassta dán konvensjåvnå måkkåj ja ulmmáj ij galgga miededuvvat.
3. Vuostehåla máhtti máhtsaduvvat akta makkir ájgen notifikasjåvnå baktu Aktidum nasjåvnåj generálatjálláj, gut dan maŋŋela máhttá diededit gájkka rijkajt. Notifikasjåvnnå galggá fámon årrot dat biejve rajes gå l generálatjálles duostodum.

52 Artihkal

Konvensjåvnnårijkka máhttá dáv konvensjåvnåv hiejtedit tjálálasj notifikasjåvnå baktu Aktidum nasjåvnåj generálatjálláj. Hiejtedibme fábmuj boahtá jagev maŋŋela dan biejve gå diededibme generálatjálles la duostodum.

53 Artihkal

Aktidum nasjåvnåj generálatjálle nammaduvvá vuorkkijiddjen dán konvensjåvnnåj.

54 Artihkal

Álggotjála dán konvensjåvnnåj, man arábiagiella, ieŋŋgisgiella, fránsskagiella, kinagiella, gárjjelagiella ja spánsskagiella tevstajn li avta fábmogisvuohta, galggá Aktidum nasjåvnåj generálatjálle duohkáj biejadum. Duodastibme dássta li vuollájtjálle sáttakulmutja, ma li oadtjum riektájt sijá färttáhasj ráddidusájs, vuollájtjállet dáv konvensjåvnåv.